16.02.18

Sodipäeviku tegemine / Making a Junk Journal



Leidsin sellise vahva asja nagu junk journal. Ma ei ole leidnud, kuidas seda eesti keeles nimetatakse, aga mina kutsun seda sodipäevikus. Minu jaoks sodipäeviku mõte seisneb selles, et selle tegemiseks kasutatakse seisma jäänud pabereid, mis võiksid vabalt leida tee prügisse või ei ole lihtsalt leidnud kasutust.

Milleks seda kasutada?

Kasuta näiteks:
* nagu tavalist märkmikku/päevikut;
* inspiratsioonivihikuna;
* scrapbookingu põhjaks;
* kunstivihikuna, kuhu sirgeldada, joonistada ja maalida;
* reisipäevikuna;
* mälestuste hoidmiseks;
* jne, võimalusi on palju ...


Minu sodipäevik:


Kaante tegemiseks kasutasin Selveri paberkotti. Paberkoti kasutamise idee sain ma siit.

Ma otsustasin sisu teha suuruses A5, siis vastavalt sellele mõõtsin ka kaante suurused, mis jäid siis ülevalt, alt ja välimisest servast u 5mm sisust suuremad. Kasutasin koti mõlemat külge, et saaksin sangad oma märkmikule. 
Välimise kaane jätsin alt servast pikema, et saaksin sisse tasku sellest servast teha. 
Välimise ja sisemise poole omavahel ühendamiseks kasutasin sik-sak pistet ja õmblesin õmblusmasinal kokku. Kõigepealt ühendasin omavahel õmblusega sisemise poole ja tasku küljed. Seejärel ühendasin omavahel ülevalt ja alt servast sisemise ja tagumise poole.

Kaaned seest
Kaaned väljast
Kaaned küljelt
Edasi hakkasin ma otsima erinevaid pabereid ja lehti, mida sisuks kasutada. 
Sisuks kasutasin: vanast entsüklopeediast ja raamatust lehti, külgedelt lahti lõigatud ümbrikku, lehti ajakirjast, tavalist ruudulist paberit, kaanteks kasutatud paberkotist järele jäänud juppe, valget A4 sodipaberit, jne.
Kuna mõned lehed olid suuremad, kui minu märkmiku sisu, siis ma ei lõiganud neid servi ära, vaid voltisin taskuks. (Pärast kui olin kõik kokku köitnud, kleepisin ka tasku välimised küljed kinni, et sealt midagi välja ei pudeneks)
Õhemate lehtede puhul panin keskele paberteipi, et leht köitmisele vastupidavam oleks:



Mõndade lehtede puhul tegin motiivaugurauaga ka servad ja nurgad pitsiliseks:


Kui olin paberid sisuks välja valinud ja komplekteerinud volditud poognateks (tegin 2 poognat), siis tegin šablooni, et teha köitmiseks poognatele ja kaantele augud. 
Šablooni tegin nii, et võtsin sisuga sama kõrge paberi tüki ja voltisin selle pikemat külgepidi pooleks. Edasi voltisin kitsamat külgepidi pooleks ja veelkord pooleks. Nii tekkis ribale kolm ristumist ja nendesse kohtadesse tegingi naaskliga augud nii sisulehtedele kui ka kaantele. 
Poognad õmblesin ma kaante külge ükshaaval. Poognate vahele jätsin 5mm ja kasutasin pamphlet köitmisviisi, mille kohta leiab väga palju õpetusi kasutades otsingusõna "pamphlet stitch".


Tugevamat niiti ühe poogna kaante külge õmblemiseks kulub u 2x märkmiku kõrgust.
Alustasin õmblemist seest, nii jäi ka sõlm paberite vahele.
Valmis köidetud sodipäevik.
Ma olen valmis tulemusega väga rahul ja meeldib, et sellel on selline robustne ja "must" välimus. Ilmselt kavatsen kasutada oma sodipäevikut inspiratsioonivihikuna, kuhu saan koguda toredaid mõtteid, kritseldada erinevaid mustandeid. Inspiratsiooni puudumisel saab seda olema hea sirvida.

Nüüd on veel vaja kaaned ära kaunistada ja seest täitma hakata. Selleni jõuan järgmine kord :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar